Hyppää sisältöön
Media

Arto Jääskeläinen: Lea gollan 100 jagi iehčanas Suoma vuosttas riikkabeaiválggain

Vuoigatvuođaministeriija
Julkaisuajankohta 1.3.2019 10.16
Arto Jääskeläinen: Lea gollan 100 jagi iehčanas Suoma vuosttas riikkabeaiválggain

Iehčanas Suoma vuosttas riikkabeaiválggat dollojedje juste 100 jagi dassái. Juovlamánu 12. beaivvi namahuvvui generála Mannerheim gasjaboddosaš stáhtanjunušin ja son háddjii vuosttasin riikkabeivviid ja mearridii, ahte ođđa válggat dollojit njukčamánu 1. ja 3. beaivvi 1919.

Suoma politihkalaš dilli lei oalle stađuheapme válggaid ovdal. Ii lean gollan vel oppa jahkige garra álbmotsoađis, mas jápme sullii 20 000 olbmo ja soađi maŋŋá jápme vel fáŋgaleairrain sullii 13 000 olbmo. Riikkabeaivvit doaimmai vádjitloguin (ng. vádjitlogu riikkabeaivvit) go sosiálademokráhtaid jagi 1917 válggain válljejuvvon 92 áirasis  dušše okta oassálasttii riikkabeaivvi bargui álggus ja  maŋŋá oassálaste vihtta eará áirasa.  Earát ledje juogo dubmejuvvon stáhtabehttosis dahje jápmán sisriikkasoađis dahje báhtaran Ruššii. SDP oaččui joatkit bellodahkan muhto dan servodaga ođasmahttima doaibmalinján šattai revolušuvnna vuostálastin ja viesttarriikka reforbmajurdda.

Vádjitlogu riikkabeaivvit lei dalán soađi maŋŋá bidjan johtui servodaga  čavddasmahttindoaimmaid: vaikko dat vuos ásahiige gaskaboddosaš ráddjemiid prentenfriddjavuođa- ja čoahkkananlágaide, de dat nuppe dáfus ásahii čakčat maid ng. torpárlága ja ruksesfáŋggaid árpmihanlágaid. Vádjitlogu riikkabeaivvit suokkardii goit erenomážit stáhtahámi. Oassi riikkabeai áirasiin hálidii dahkat Suomas gonagasriikka, oassi fas dásseválddi. Gažaldat stáhtahámis dagahii, ahte juovlamánus 1918 guokte historjjálaš bellodaga, boaressuopmelaš ja nuorrasuopmelaš  bellodagat, hádjánedje ja šadde guokte  ođđa bellodaga, main nubbi lei monarkiija doarju  Kansallinen Kokoomus  ja nubbi fas Kansallinen Edistyspuolue, mii doarjjui dásseválddi.

Velá čakčat 1918 riikkas ledje ain duiskalaš soalddáhat, mat ledje veahkehan álbmotsoađis ráđđehusa joavkkuid. Soalddáhat goit guđđe Suoma dan maŋŋá go Tuiska dáhpii máilmmisoađi. Máŋggat riikkat, Ruošša lassin earret eará eará davviriikkat, Tuiska ja Frankriika, ledje dovddastan Suoma iehčanasvuođa juo álgojagi 1918. Dehálamos viesttarriikkat, nuppiin sániin Englanda ja Amerihkká, eai lean velá dovddastan ja orui čielggas, ahte eai dovddasge ovdalgo Suoma politihkalaš dilit stáđásmuvvet.

Buot bellodagat mieđihedje, ahte lei dárbu doallat ođđa válggaid. Válgagižžu lei viehka ráfálaš vaikko SDP dieđusge gárttai bealuštit  áigumušaidis.  Stáhtahámi  ášši lei  oinnolaččat ovdan: Kokoomus ja RKP dorjo monarkiija ja eará bellodagat fas dásseválddi.

Válggat  ledje dan áigge vuogi mielde  guovttebeaivásaččat, lávvardaga 1.3. ja vuossárgga 3.3. Dalá válgalága mielde  sotnabeaivvi ii jienastuvvon. Jienasteapmi eará háve go guovtti jienastanbeaivvi áigge ii lean vejolaš.  Válggaid jienastan aktiivvalašvuohta lei dattege oalle badjin, 67,1%. Aktiivaleabbot jienastuvvui čuovvovaš háve easkka jagi 1945 válggain.

Jietnavuoigadahtton olbmuid lohkomearri lei unnit go jagi 1917 válggain, sivvan lei  ahte máŋga jietnavuoigadahtton olbmo ledje jogo jápmán soađis dahje massán soađi maŋŋá gearregastimiin riikkavulošluohttámušas. Jienastanvuoigatvuođa eavttut eai lean muđuige seammáláganat go dál: jienastanahkerádjá lei 24 jagi, jienastanvuoigatvuohta ii lean, jos lei soalddát, geahčuvuloš, golgolaš, jos fidnii veahki gefiiddivššu bokte, jos orui olgoriikkas, jos lei garván vearuid, lei konkurssas, jos lei massán riikkavulošluohttámuša dahje jos lei dahkan válgarihkkosa.   Jietnavuoigadahtton olbmot ledje sullii 1  439 000.

Válggain šattai SDP  fas stuorámus bellodahkan, dat fidnii riikkabeivviide 80 báikki vaikko massiige 12 báikki go  veardida jagi 1917 válggaide. Maalaisliitto lei válggaid čielga vuoiti go dat lasihii báikemearis 26 báikkis 42 báikái. Ođđa bellodagain Kokoomus fidnii 28 báikki ja Edistyspuolue fas 26 báikki. RKP fidnii 22 báikki ja  Kristillinen työväki 2 báikki.

Ođđa riikkabeaivvit čoahkkanii Heimola vissui cuoŋománu 1. beaivvi ja válddii  dalán ovdan stáhtahámi ášši. Riikkabeaivvit dohkkehii geassemánus Suoma ráđđehushámi ja stáhtanjunuš Mannerheim nannii dan suoidnemánu 17. beaivvi 1919.

Back to top