Kielâmuštâlus oovdânpuáhtá kielâlij vuoigâdvuođâi olášume tile
Staatârääđi meridij onne almosčuákkimistis adeliđ ovdâskoodán haldâttâs muštâlus kielâlahâasâttem heivitmist 2025. Muštâlus addel tehálii čuávvumtiäđu aalmuglâškielâi já eres päikkieennâmlij kielâi tiileest já kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumeest.
Ive 2025 kielâmuštâlus kuávdááh teemah láá Suomâ aalmuglâškielâi tile lasseen digitalisaatio, kielâlij vuoigâdvuođâi olášume riehtilájádâsâst, kyevtikielâlij pyereestvaijeemkuávlui toimâm sehe seevvimkielâlij ulmui vuoigâdvuođah. Muštâlus tehálumoseh tuávášamnâstuvah láá statistiktiäđuh, riehtiministeriö tiilám kielâlij vuoigâdvuođâi čuávvumbarometrih, alemui lavâlâšvuođâkoccei muštâlusah, kielâjuávhui jieijâs árvuštâlmeh sehe jieškote-uv ministeriöi čuávvum jieijâs haldâttâhsyergi ovdánmist.
Taan haldâttâspaje ääigi kielâliih vuoigâdvuođah ovdeduvvojeh juátkimáin oovdeb haldâttâspaje ääigi staatârääđi prinsipmiärádâssân tuhhiittum aalmuglâškielâstrategia já kielâpoolitlii ohjelm tooimâi olášuttem.
Puáimuseh kielâmuštâlus aiccâmušâin
Digitalisaatio lassaan puoh ohtsâškode uásivijđoduvâin, meid virgeomâhâšpalvâlusâin. Teknologia já tahojiermi ovdánem puáhtá tuárjuđ kielâlij vuoigâdvuođâi turvim, mut meid hiäjusmittiđ toi keevâtlii olášume. Uđđâ palvâlusâi já vuáháduvâi oovdedmist iä ovdâmerkkân valduu távjá huámášumán eres kielah ko suomâkielâ.
Kyevtikielâlii pargovievâ rijttájeijeevuotâ já rekrytistem tovâtteh háástuid tuámustoovlij ruotâkielâlijd palvâlussáid. Ruotâkielân kieđâvuššum rikosaašij uási lii lamaš kiäppánmin jo kuhheeb, já ruotâkielâliih oroh luopâmin vuoigâdvuođâstis kevttiđ tuámustoovlist jieijâs kielâ. Viggâmuššân lii kuittâg lamaš ovdediđ tuámustoovlij ruotâkielâlii palvâlus.
Ruotâkielâlijd virgeomâhâšpalvâlussáid vijđásubbooht-uv kyeskee háástuh tiättojeh meid sosial- já tiervâsvuođâhuolâttâs peln. Sosial- lá tiervâsvuođâhuolâttâs uđâdâs kielâlijd vaiguttâsâid ij vala pyevti árvuštâllâđ olesvuottân, mut eromâšávt ruotâkielâlij vádulâšpalvâlusâi olášuumist láá háástuh.
Suomâ lii ain-uv nanosávt eennâm enâmustáá kevttum kielâ ohtsâškode jieškote-uv uásivijđoduvâin, mut eŋgâlâskielâ lasanâm kevttim lii vaiguttâm aalmuglâškielâi sajadâhân ohtsâškoddeest. Almolii tääsist eŋgâlâskielâ šoddâm táválubbon vaaigut negativlubbooht ruotâkielâlijd ko suomâkielâlijd palvâlussáid. Suomâkielâ peht vaiguttâsah tiättojeh eromâšávt ollâškoovlâin. Viggâmuššân lii lamaš reagistiđ aiccum vááijuvvuođáid eenikielâ tááiđust lasseetmáin eenikielâ já kirjálâšvuođâ tijmereesuurs vuáđuškoovlâst. Meid nube päikkieennâmlii kielâ máttááttâs lii lasettum paješkoovlâst.
Sämikielâ máttááttâsân láá pieijum naavcah já sämikielâlii máttááttâsân uásálistei meeri lii lamaš lassaanmin. Sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumist virgeomâhâšpalvâlusâin lii vala ovdedemvääri, meid virgeomâhái tiäđulâšvuođâ já munejurdui peeleest.
Seevvimkielâlij párnái já nuorâi arâšoddâdem já máttááttâs uárnejuvvoo távjá tulkkum tâi seevvimkielâlii išedeijee vievâst. Vaigâdvuođâid jieijâs kielâlii máttááttâs orniimân toovvât sehe seevvimkielâlij uáppei já meid máttáátteijei uccâ meeri. Seevvimkielâ aneh ain-uv távjá kommunikaatio toorjâhäämmin kielâ saajeest. Veikkâ tulkkuumist já tiäđufinniimist láá ain-uv háástuh, te seevvimkielah váldojeh virgeomâhâštooimâst pyerebeht huámášumán ko ovdil.
Romanikielâ já kärjilkielâ iäláskitmist láá valdum ovdánemläävhih já kuábbáá-uv kielâst láá almostittum iäláskittemohjelmeh.
Kielâlaavâ miäldásâš ohtii vaaljâpaje ääigi čokkimnáál kielâmuštâlus siskeeld tiäđuid kielâlijd vuoigâdvuođâid tuárjoo ráhtusijn, haldâttuvlij nubástusâi vaiguttâsâst kielâjuávhoid sehe tast, et maht kielâliih vuoigâdvuođah láá olášum oovdeb muštâlus adelem maŋa. Aalmuglâškielah suomâkielâ já ruotâkielâ lasseen muštâlusâst kieđâvuššojeh eromâšávt sämikielah, seevvimkielah, romanikielâ já kärjilkielâ.
Lasetiäđuh:
ráđádellee virgeolmooš Jasmiina Jokinen, p. 0295 150 056, ovdânommâ.suhânommâ@gov.fi