Hyppää sisältöön
Stáhtaráđđi ja ministeriijat Media

Stáhtaráđi čielggadan- ja dutkandoaibma
Raporta: Sápmelaččaid vuogáiduvvamii dálkkádatrievdamii leat vejolašvuođat

Maa- ja metsätalousministeriöOpetus- ja kulttuuriministeriöTyö- ja elinkeinoministeriöValtioneuvoston selvitys- ja tutkimustoimintaVuoigatvuođaministeriijaYmpäristöministeriö 29.4.2020 14.08
Dieđáhus 294/2020
Kuva: Klemetti Näkkäläjärvi

Sápmelaččat leat áican dálkkádatrievdama vuosttas mearkkaid juo 1960-logus ja earáhuvvamat leat jođálnuvvan 2000-logus, muitala Oulu universitehta dutkamuš. Dutkamuš lea čielggadan mot sápmelaččat leat vuogáiduvvan dálkkádatrievdamii boazodoalus ja ohcan vugiid, mot sápmelaččat sáhttet vuogáiduvvat dálkkádatrievdamii kultuvrralaččat suvdilis vuogi mielde.

SAAMI – sápmelaččaid vuogáiduvvvan dálkkádatrievdamii -dutkanfidnu lea buvttadan ođđa vuođđodieđu sámi kultuvrras, sápmelaš boazodoalus, dálkkádatrievdama áiccadeamis ja sápmelaččaid vuogáiduvvamis dálkkádatrievdamii.

Dálkkádatrievdan váikkuha oppa sámi kultuvrii

Sápmelaččat leat áiccadan earáhuvvamiid jagiáiggiin, temperatuvrrain, arvemeriin, šattolašvuođas, elliin ja bohccuid meannudeamis. Diliid molsašuddivuohta lea lassánan ja bárteriska lea sturron. Fidnus generaliserejuvvoje fuomášumit sierra luohkáide: njuolggo-, eahpenjuolggo- ja gaskkalaš váikkuhusaide. Njuolggováikkuhusat gávdnojedje 74, eahpenjuolggováikkuhusat 12 ja gaskkalaš váikkuhusat 16. Njuolggofuomášumit dárkkuhit šattolašvuođas, elliin ja diliin áicojuvvon nuppástusaid, eahpenjuolggováikkuhusat čujuhit viiddes nuppástusaid, mat dáhpáhuvvet ekosystemas ja gaskkalaš váikkuhusat čujuhit fas bissovaš kultuvrralaš ja ealáhuslaš váikkuhusaide.

Sápmelaččaid ruovttuguovlu lea sullii 10 proseantta olles Suoma eanan- ja čáhceviidodagas ja dilit molsašuddet guovlluid mielde. Fidnus dovdájedje 10 sierra boazobargomálle. Dálkkádatrievdamii lea vuogáiduvvon lassibiebmamiin, teknologiijain ávkkástallamiin, siidaortnega mielde ja boazobargomálle bissovaš rievdademiin. Vuogáiduvvandoaimmain leat leamaš kultuvrralaš ja searvvušlaš váikkuhusat.

Sápmelaččat jáhkket iežaset kultuvrra earáhuvvat, muhto seailut dálkkádatrievdamis

Fidnu guovddáš dutkanboađus lea, ahte boazodoallu ealáhussan vuogáiduvvá dálkkádatrievdamii, muhto lea hui uhkivuloš kultuvrralaš eallinvuohkin. Sápmelaččat leat fuolastuvvan árbevirolaš dieđu seailumis ja sirdáseamis buolvvas nubbái daningo  dálkkádatrievdan, gilvaleaddji eanangeavahanhámit, ekonomalaš ravdaeavttut ja láhkaásaheapmi duddjojit ruossalas dahkkiid deaddaga. Dálkkádatrievdamii vuogáiduvvan lea kultuvrralaš earáhuvvan. Oahpahusas ja eiseváldidoaimmain lea vejolaš duddjot vugiid, maiguin sáhttá doarjojuvvot sápmelaččaid árbevirolaš dieđu seailun ja sirdáseapmi buolvvas nubbái.

Sápmelaččaid oassálastin dálkkádatpolitihkkii ferte lasihuvvot

Fidnu lea čielggadan, mot prográmmain, mat gieđahallet dálkkádatrievdama, lea váldojuvvon vuhtii sápmelaččaid oassálastin ja sápmelaččaid vuogáiduvvan dálkkádatrievdamii. Čielggadeami mielde máinnašumit, mat gusket sápmelaččaid, leat almmolaš dásis ja sápmelaččaid oassálastin dálkkádatrievdanprográmmaid válmmaštallamii lea leamaš unni.  Fidnu evttoha, ahte sápmelaččaid oassálastin mearrádusdahkamii, mii guoská dálkkádaga, ovddiduvvo. Vuorrováikkuhus dálkkádatdutkiid ja sápmelaš árbevirolaš dieđu hálddašeaddjiid gaskkas evttohuvvo ovddiduvvot oktasaš áššedovdiorgána vuođđudemiin. 

Dálkkádatrievdan váikkuha buot árktalaš eamiálbmogiid eallimii

Fidnus čoggojuvvon viiddes materiála vuođul ožžojuvvui oppalašgovva das, mot dálkkádatrievdan váikkuha árktalaš eamiálbmogiidda. Árktalaš eamiálbmogat leat áiccadan diliid earáhuvvama ja leat vuogáiduhttán iežaset ealáhusaid earáhuvvan diliide. Dutkanmateriála vuođul áicojuvvon rievdamat gusket earenoamážit jagiáiggiid guhkkodagaid, dálvvi liegganeami ja šattolašvuođa ja dálkediliid rievdama. Diliid earáhuvvamiin ja vuogáiduvvandoaimmain lea leamaš árbevirolaš dieđu geahnohuhtti váikkuhus ja dálkediliid árvitmeahttunvuohta lea lasihan bárteriskkaid ja earáhuhttán  árbevirolaš jahkodatlotnašuvvama lađastallama. Unnit eamiálbmogiid dálkkádatrievdamis áiccadeamis ii leat dutkandiehtu. Árktalaš eamiálbmogiid áiccastagat ledje hui ovttalágánat sápmelaččaid áiccastagaiguin.

Fidnus viiddes materiála ja vuorrováikkuhus

SAAMI-fidnu ollašuhttojuvvui Oulu universitehta Birasdearvvasvuođa ja geahpesdávddaid dutkanguovddážis (CERH) stáhtaráđi čielggadan- ja dutkandoaimmaid oassin. Fidnu antropologalaš gieddebarggu materiálan leat leamaš 72 sápmelačča čiekŋalisjearahallamat. Jearahallanvuložat, informánttat, leat leat jearahallon visot 13 sámi ruovttuguovllu bálgesiin.  Čuozáhatjoavkun ledje boazosápmelaččat. Eará materiálan leat leamaš veardidanárvvoštallojuvvon dutkamušat árktalaš eamiálbmogiid dálkkádatrievdama áiccastagain sihke strategiat, mat gieđahallet dálkkádatrievdama. Fidnus leat dasa lassin adnon ávkin iešguđiid eiseválddiid ja dutkanlágádusaid buvttadan materiálat.

Fidnu stivrenjoavkkus ledje ovddasteaddjit birasministeriijas, eanan- ja meahccedoalloministeriijas, vuoigatvuohtaministeriijas, oahpahus- ja kulturministeriijas sihke bargo- ja ealáhusministeriijas. Fidnu lea leamaš stáhtaráđi jagi 2018 čielggadan- ja dutkanplána ollašuhttima oassi. Fidnus lea Sámedikki ja Nuortalaččaid siidačoahkkima ovdamiehtan, mii vuođđuduvvá friddja dihtui. Fidnu doaibmabidjoevttohusat leat duddjojuvvon ovttasbarggus sámedikkiin ja nuortalaččaid siidačoahkkimiin.

Bargu joatkašuvvá eiseválddiid ja sápmelaččaid ovttasbargguin

Fidnus leat ráhkaduvvon 14 doaibmabidjoevttohusa ovddidit sápmelaččaid vejolašvuođaid vuogáiduvvat dálkkádatrievdamii kultuvrralaččat suvdilis vuogi mielde ja sirdit iežaset árbevirolaš dieđu buolvvas nubbái. Doaibmabidjoevttohusaid ovddideapmi suokkardallojuvvo ovddasvástideaddji ministeriijaid, Sámedikki ja Nuortalaččaid siidačoahkkima ovttasbargun. Fidnu guovddášbohtosat ovdanbuktojedje 11.2.2020 ordnejuvvon semináras. 

Lassidieđut:

Stivrenjoavkku ságadoalli, luonddusuodjalangohcci Ilkka Heikkinen, [email protected],  tel. 0295 250 079
SAAMI-fidnu jođiheaddji, Oulu universitehta, professor Jouni Jaakkola, [email protected], tel. 040 672 0927
SAAMI-fidnu ovddasvástideaddji dutki, dutkidoavttir Klemetti Näkkäläjärvi, tel. 040 537 1584, [email protected] (oktavuođa sáhttá váldit maiddái davvisámegillii)

Stáhtaráđi oktasaš čielggadan- ja dutkandoaimmain (VN TEAS) buvttaduvvo diehtu mearrideami, dieđuin jođiheami ja doaibmama doarjjan. Dan doaibmama stivre stáhtaráđi jahkásaččat nannen čielggadan- ja dutkanplána. Čielggadan- ja dutkandoaimmaid almmustahttinráiddus almmustahttojuvvon raporttaid sisdoalus vástidit dieđu buvttadeaddjit, iige sisdoallu vealttekeahttá ovddas stáhtaráđi oainnu.

SAAMI – Sápmelaččaid vuogáiduvvan dálkkádatrievdamii -fidnu dieđalaš loahpparaporta
Almmustahttima bissovaš čujuhus stáhtaráđi almmustahttinarkiivvas
Fidnu neahttasiiddut
Bádden 11.2.2020 ordnejuvvon semináras

Raapoort: Sämmilij šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumân láá máhđulâšvuođah

Sämmiliih láá aiccâm šoŋŋâdâhnubástus vuossâmuid meerhâid jo 1960-lovvoost já nubástusah láá lasanâm jotelávt 2000-lovvoost, muštâl Oulu ollâopâttuv tutkâmuš. Tutkâmuš lii selvâttâm, ete maht sämmiliih láá vuáhádum šoŋŋâdâhnubástusân puásuituálust já uuccâm vuovijd, maht sämmiliih pyehtih vuáháduđ šoŋŋâdâhnubástusân kulttuurlávt kilelis vuovvijn.

SAAMI – sämmilij vuáhádum šoŋŋâdâhnubástusân -tutkâmušhaahâ lii pyevtittâm uđđâ vuáđutiäđu sämikulttuurist, sämmilii puásuituálust, šoŋŋâdâhnubástus aiccâmist já sämmilij vuáháduumeest šoŋŋâdâhnubástusân.

Šoŋŋâdâhnubástus vaaigut oles sämikulttuurân

Sämmiliih láá aiccâm nubástusâid iveaaigijn, liegâsvuođâst, arvemeerijn, šadolâšvuođâst, elleevaljeest já poccui lattiimist. Tiilij mulsâšuddâm lii lasanâm já luhottesvuotâriskâ lii stuárrum. Haavâst juohhii aiccâmijd sierâ luokáid: njuolgâ, epinjuolgâ já koskâliih vaikuttâsah. Njuolgâ vaikuttâsah lijjii 74, epinjuolgâ 12 já koskâliih 16. Njuolgâ aiccâmeh uáivildeh šadolâšvuođâst, elleevaljeest já tiilijn aiccum vaikuttâsâid, epinjuolgâ vaikuttâsah čujotteh ekosysteemist tábáhtum vijđes nubástussáid já koskâliih vaikuttâsah čujotteh pisováid vaikuttâssáid kulttuurân já iäláttâssáid.

Sämmilij päikkikuávlu lii suulân 10 prosenttid oles Suomâ vijđoduvvâst já tileh mulsâšuveh kuávlui mield. Haavâst tubdii 10 sierâlágán puásuipargomallid. Šoŋŋâdâhnubástusân láá vuáhádum lasepiemmâm, teknologia já sijdâvuáháduv vievâst sehe muttemáin puásuipargomaali pisovávt. Vuáhádumtooimah láá vaiguttâm kulttuurân já siärvusáid.

Sämmiliih oskoh, ete sii kulttuur nubástuvá mutâ siäilu šoŋŋâdâhnubástusâst

Haavâ merhâšittee tutkâmpuáđus lii, ete puásuituálu puáhtá iäláttâssân vuáháduđ šoŋŋâdâhnubástusân, mutâ kulttuurlâš eellimvyehhin lii uáli uhkevuálásâš. Sämmiliih láá huolâstum ärbivuáválii tiäđu siäilumist já sirduumist suhâpuolvâst nuubán šoŋŋâdâhnubástus, kištottâllee eennâmkevttimhaamij, ekonomâlij robdâiävtui já lahâasâttem tiädui vyelni. Šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádum lii kulttuurlâš nubástus. Máttááttâsâst já virgeomâhâštooimâst lii  máhđulâš utkâđ vuovijd, ete maht puáhtá tuárjuđ sämmilij ärbivuáválii tiäđu siäilum já sirdâšum suhâpuolvâst nuubán.

Sämmilij uásálistem šoŋŋâdâhpolitiikân kalga lasettiđ

Haahâ lii selvâttâm, ete maht šoŋŋâdâhnubástus kieđâvuššee ohjelmijn láá váldám huámmášumán sämmilij uásálistem já sämmilij vuáhádum šoŋŋâdâhnubástusân. Selvâttem mield sämmiláid kyeskee mainâšumeh láá almolii tääsist já sämmilij uásálistem šoŋŋâdâhnubástus kieđâvuššee ohjelmij valmâštâlmân lii lamaš uccáá. Haahâ iävtut, ete sämmilij uásálistem šoŋŋâdâhân kyeskee miärádâstohâmân ovdeduvvoo. Iävtutteh, ete vuáruvaikuttâs šoŋŋâdâhtotkei já sämmilij ärbivuáválii tiäđu haldâšeijei kooskâst ovdeduvvoo vuáđđudmáin ohtsii äššitobdeeorgaan. 

Šoŋŋâdâhnubástus vaaigut puoh arktâsij algâaalmugij elimân

Haavâst nurrum vijđes amnâstuv vuáđuld finnejii almoskove tast, ete maht šoŋŋâdâhnubástus vaaigut arktâsáid algâalmugáid. Arktâsiih algâaalmugeh láá aiccâm, ete tile lii muttum já láá heiviittâm iäláttâsâid muttum tiilijd. Tutkâmamnâstuv mield aiccum nubástusah kyeskih eromâšávt iveaaigij kukkoduvváid, täälvi lieggânmân já šadolâšvuođâ já šoŋŋâtiilij muttuumân. Tiilij muttum já heiviittemtooimah láá hiäjusmittám ärbivuáválii tiäđu já šoŋŋâtiilij ervidmettumvuotâ lii lasettâm luhottesvuotâriiskâid já muttám ärbivuáválii ihejuurrâm riitmâ. Ucebij algâaalmugij šoŋŋâdâhnubástus aiccâmist ij lah tutkâmtiätu. Arktâsij algâaalmugij aiccâmeh lijjii viehâ siämmáálágáneh ko sämmilij aiccâmeh.

Haavâst vijđes amnâstâh já vuáruvaikuttâs

SAAMI-haahâ olášuttui Oulu ollâopâttuv Pirâstiervâsvuođâ já kepistaavdâi tutkâmkuávdáást (CERH) uássin staatârääđi selvâttem- já tutkâmtooimâ. Haavâ antropologâlii kieddipargo amnâstâhhân láá lamaš 72 sämmilij jieŋâlissahhiittâlmeh. Sahhiittâllâmnáál láá lamaš ulmuuh puoh 13 palgâsist sämmilij päikkikuávlust. Čuosâttâhjuávkkun lijjii sämmiliih puásuituálleeh. Eres amnâstâhhân láá lamaš viärdásâšárvuštâllum tutkâmušah arktâsij algâaalmugij šoŋŋâdâhnubástus aiccâmist sehe šoŋŋâdâhnubástus kieđâvuššee strategiah. Haavâst láá anneem ävkkin toos lasseen sierâ virgeomâhái já tutkâmlájádâsâi pyevtittem amnâstuvâid.

Haavâ stivrimjuávhust láá ovdâsteijeeh pirâsministeriöst, eennâm- já meccituáluministeriöst, riehtiministeriöst, máttááttâs- já kulttuurministeriöst sehe pargo- já iäláttâsministeriöst. Haahâ lii lamaš uássin staatârääđi ive 2018 selvâttem- já tutkâmvuávám olášuttem. Haavâst lii Sämitige já Nuorttâlij sijdâčuákkim rijjâ, tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš. Haavâ toimâiävtuttâsah láá rahtum oovtâstpargoost Sämitiggijn já Nuorttâlij sijdâčuákkimáin.

Pargo juátkoo virgeomâhái já sämmilij oovtâstpargon

Haavâst láá rahtum 14 toimâiävtuttâssâd ovdediđ sämmilij máhđulâšvuođâid vuáháduđ kulttuurlávt kilelis vuovvijn šoŋŋâdâhnubástusân já sirdeđ ärbivuáválii tiäđu suhâpuolvâst nuubán. Toimâiävtuttâsâi ovdedem suogârdeh ovdâsvástádâsministeriöi, Sämitige já Nuorttâlij sijdâčuákkim oovtâstpargon. Haavâ merhâšittee puátusijd oovdânpuohtii 11.2.2020 uárnejum seminaarist. 

Lasetiäđuh:

Stivrimjuávhu saavâjođetteijee, luándusuojâlemkoccee Ilkka Heikkinen, ovdânommâ.suhânommâ@ym.fi,  p. 0295 250 079
SAAMI-haavâ jođetteijee, Oulu ollâopâttâh, professor Jouni Jaakkola, ovdânommâ.suhânommâ@oulu.fi, p. 040 672 0927.
SAAMI-haavâ västideijee totkee, totkeetuáhtár Klemetti Näkkäläjärvi, ovdânommâ.suhânommâ@oulu.fi, p. 040 537 1584 (meid tavesämikielâliih ohtâvuođâväldimeh)

Staatârääđi ohtsii selvâttem- já tutkâmtoimáin (VN TEAS) pyevtitteh tiäđu miärádâstoohâm, tiäđoin jođettem já tooimâ toorjân. Ton tooimâ stivree staatârääđi jyehi ive nonnim selvâttem- já tutkâmvuávám. Selvâttem- já tutkâmtooimâ almostittemrááiđust almostittum raportij siskáldâsâst västideh tiäđu pyevtitteijeeh, ijge siskáldâs veltihánnáá oovdâst staatârääđi uáinu.

SAAMI – Sämmilij vuáhádum šoŋŋâdâhnubástusân- haavâ tieđâlâš loppâraapoort
Almostittem pisovâš čujottâs staatârääđi almostittemarkkâduvâst
Haavâ viermisiijđo
Paddim 11.2.2020 uárnejum seminaarist

Raportt: Säʹmmlai äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõʹšše lie vueiʹttemvuõđ

Säʹmmla lie aiccâm äimmõsmuttâz vuõssmiârkid juʹn 1960-lååǥǥast da muttâz lie hooddõõvvâm 2000-lååǥǥast, mušttal Oulu universiteeʹtt tuʹtǩǩummuš. Tuʹtǩǩummuš lij seʹlvtam, mäʹhtt säʹmmla lie šiõttlõõvvâm äimmõsmuttsa puäʒʒhååidast da ooccâm naaʹlid, mäʹhtt säʹmmla vuäiʹtte šiõttlõõvvâd äimmõsmuttsa kulttuurlânji ǩeâllʼjeei naaʹlin.

SAAMI - säʹmmlai šiõttlõõvvmõš äimmõsmuttsa -tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõs lij puuʹtʼtam ođđ vuâđđteâđ sääʹmkulttuurâst, sääʹm puäʒʒhååidast, äimmõsmuttâz täʹrǩǩõõllmest da säʹmmlai šiõttlõõvvmest äimmõsmuttsa.

Äimmõsmuuttâs vaaikat sääʹmkulttuuʹre obbnes

Säʹmmla lie aiccâm muttsid eeʹjjpooddin, temperatuurin, âʹbrrmest, šââddain, jieʹllʼjin da puõccui jälstõõttmõõžžâst. Vuõʹjji vaajtõõllâm lij lâssnam da päʹrttriskk lij šorrnam. Haʹŋǩǩõõzzâst veeideeš aiccõõzzid jeeʹres klaassid: vuõigg, pannvuõigg da kõõsklaž vaaiktõõzzid. Kauʹnneš 74 vuõigg vaaiktõssâd, 12 pannvuõigg vaaiktõssâd da 16 kõõsklaž vaaiktõssâd. Vuõigg aiccõõzz miârkkšâʹvve šââddain, jieʹllʼjin da vuõʹjjin aiccum vaaiktõõzzid. Pannvuõigg vaaiktõõzz čuäʹjte ekosysteeʹmest šõddi veiddsõs muttsi årra. Kõõsklaž vaaiktõõzz čuäʹjte põõšši kulttuurlaž da jieʹllemvuâǥǥlaž vaaiktõõzzi årra.

Säʹmmlai dommvuʹvdd lij nuʹtt 10 proseʹntted Lääʹddjânnam obbšorrõõzzâst da vueʹjj vaajtâʹvve vuuʹdi mieʹldd. Haʹŋǩǩõõzzâst käunnʼješ 10 jeeʹresnallšem puäʒʒtuâjjmaall. Äimmõsmuttsa lie šiõttlõõvvâm lââʹsspoortummšin, äuʹǩǩeeʹl teknologia, sijddriâšldõõǥǥ veäkka da muuʹtteeʹl puäʒʒtuâjjmaall põõššinalla. Šiõttlõõvvâmtuåimin lie leämmaž kulttuurlaž da õhttsallaš vaaiktõõzz.

Säʹmmla åskka, što sij kulttuur mottai, leâša seill äimmõsmuttsest

Haʹŋǩǩõõzz kõskksaž tuʹtǩǩeempuåđõs lij, što puäʒʒhåidd pâstt jieʹllemvueʹǩǩen šiõttlõõvvâd äimmõsmuttsa, leâša tõt lij samai vaarvuâlaž kulttuursaž jieʹllemnääʹllen. Säʹmmla peʹcclâʹstte, što seill-a da serddai-a äʹrbbvuõđlaž teâtt puõlvvõõǥǥâst nobba äimmõsmuttâz, jeeʹres mäddââʹnnemnaaʹli, tällõõzzlaž õõlǥtõõzzi da lääʹjjšiõttummuž šõõddtem ristt-teäddõõzzâst. Äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõš lij kulttuurlaž muuttâs. Mättʼtõõzzâst da veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimin lij vueiʹttemvuõtt vuäǯǯad äigga naaʹlid, mäʹhtt vueiʹtet tuärjjeed säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž teâđ seillmõõžž da serddjummuž puõlvvõõǥǥâst nobba.

Säʹmmlai vuässadvuõđ äimmõspolitiʹǩǩe âlgg lââʹzzted

Haʹŋǩǩõs lij seʹlvtam, mäʹhtt äimmõsmuttâz ǩiõttʼtõõlli prograammin lie välddam lokku säʹmmlai vuässadvuõđ da säʹmmlai šiõttlõõvvmõõžž äimmõsmuttsa. Seʹlvtõõzz mieʹldd säʹmmlaid kuõskki peäggtõõzz lie õõlmâs tääʹzzest da säʹmmla lie vuässõõttâm ooccanj äimmõsmuttâz ǩiõttʼtõõlli prograammi valmštõõllma. Haʹŋǩǩõs eʹtǩǩad, što säʹmmlai vuässadvuõđ äimmõõzz kuõskki tuʹmmjemtuõjju oouʹdeet.  Haʹŋǩǩõs eʹtǩǩad še, što vuârrvaaiktõõzz äimmõstuʹtǩǩeeʹji da säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž teâttčieʹppivuiʹm oouʹdeʹčeš õhttsaž äʹšštobddiorgaan vuâđđummšin. 

Äimmõsmuuttâs vaaikat puki aarktlaž alggmeerai jieʹllma

Haʹŋǩǩõõzzâst norrum veiddsõs aunstõõzz vuâđald vuåǯǯu õõlmâskoov tõʹst, mäʹhtt äimmõsmuuttâs vaaikat aarktlaž alggmeeraid. Aarktla alggmeer lie täʹrǩǩõõllâm, što vueʹjj lie mottjam, da sij lie šiõttääm jieʹllemvuõʹjjeez mottjam vuõʹjjid. Tuʹtǩǩeemaunstõõzz mieʹldd aiccum muttâz kueʹsǩǩe jeäʹrben eeʹjjpooddi kookkadvuõđid, tääʹlv pakknummuž di šââddai da šõõŋi mottjummuž. Vuõʹjji muttâz da šiõttlõõvvâmtuåim lie rââššääm äʹrbbvuõđlaž teâđ da šõõŋi aʹrvveeteʹmesvuõtt lij lââʹzztam päʹrttriiskid da mottam äʹrbbvuõđlaž eeʹjjpoddjårrõõzz juâkkõõttmõõžž. Uuʹccab alggmeerai äimmõsmuttâz täʹrǩǩõõllmest ij leäkku tuʹtǩǩeemteâtt. Aarktlaž alggmeerai aiccõõzz mõʹnne miâlggâd õhtt õʹhtte säʹmmlai aiccõõzzivuiʹm.

Haʹŋǩǩõõzzâst veiddsõs aunstõs da vuârrvaaiktõs

SAAMI-haʹŋǩǩõõzz čõõđteš Oulu universiteeʹtt Pirrõstiõrvâsvuõđ da ǩeäppnõspuõʒlmi tuʹtǩǩeemkõõskõõzzâst (CERH) riikksuåvtõõzz seʹlvtem- da tuʹtǩǩeemtuåimi vueʹssen. Haʹŋǩǩõõzz antropolooglaž ǩeʹddtuâj aunstõssân lie leämmaž 72 säʹmmla mainstâttmõõžž. Oummu lie mainstõttum juõʹǩǩ säʹmmlai dommvuuʹd 13 paalǥâskååʹddest. Täävtõsjoukkân leʹjje sääʹm puäʒʒhoiʹddjeei. Jeeʹres aunstõssân lie leämmaž verddsažärvvtõllum tuʹtǩǩummuž aarktlaž alggmeerai äimmõsmuttâz täʹrǩǩõõllmest di äimmõsmuttâz ǩiõttʼtõõlli strategia. Haʹŋǩǩõõzzâst lie äuʹǩǩääm lââʹssen jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi da tuʹtǩǩeemstroiʹttli puuʹtʼtem aunstõõzzid.

Haʹŋǩǩõõzz ohjjeemjooukâst leʹjje eeʹttǩeei pirrõsministeriast, mädd- da meäʹcctäällministeriast, vuõiggâdvuõttministeriast, mättʼtõs- da kulttuurministeriast di tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeriast. Haʹŋǩǩõs lij leämmaž vueʹssen riikksuåvtõõzz eeʹjj 2018 seʹlvtem- da tuʹtǩǩeemplaan tueiʹmmepiijjmõõžžâst. Haʹŋǩǩõõzzâst lij Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttâm. Haʹŋǩǩõõzz tuåimmeʹtǩǩõõzz lie tuejjuum õhttsažtuâjast Sääʹmtiiʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin.

Tuâjj juätkkai veʹrǧǧniiʹǩǩi da säʹmmlai õhttsažtuâjain

Haʹŋǩǩõõzzâst lie tuejjääm 14 tuåimmeʹtǩǩõssâd oouʹdeed säʹmmlai vueiʹttemvuõđid šiõttlõõvvâd kulttuurlânji ǩeâllʼjeei naaʹlin äimmõsmuttsa da seʹrdded äʹrbbvuõđlaž teâđaz puõlvvõõǥǥâst nobba. Tuåimmeʹtǩǩõõzzi oouʹdummuž tuʹmmjet vaʹstteei ministeriai, Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar õhttsažtuâjjan. Haʹŋǩǩõõzz tääʹrǩmõs puåđõõzzid puʹhtte ouʹdde seminaarâst, koon rieʹšše 11.2.2020. 

Lââʹssteâđ:

Ohjjeemjoouk saaǥǥjååʹđteei, luâđsuõjjeemvuåppi Ilkka Heikkinen, risttnõmm.sokknõ[email protected],  teʹl. 0295 250 079
SAAMI-haʹŋǩǩõõzz jååʹđteei, Oulu universiteʹtt, professor Jouni Jaakkola, risttnõmm.sokknõ[email protected], teʹl. 040 672 0927
SAAMI-haʹŋǩǩõõzz vaʹstteei tuʹtǩǩeei, tuʹtǩǩeeidåhttar Klemetti Näkkäläjärvi, risttnõmm.ouddnõ[email protected], te'l. 040 537 1584 (tâʹvvsääʹmǩiõllsaž õhttvuõđ välddmõõžž še)

Riikksuåvtõõzz õhttsaž seʹlvtem- da tuʹtǩǩeemtuåimin (VN TEAS) puuʹtʼtet teâđ tuʹmmjemtuâj, teâđain jååʹđtummuž da tuåimmjummuž tuärjjan. Riikksuåvtõõzz juõʹǩǩ eeʹjj priimmâm seʹlvtem- da tuʹtǩǩeemplaan ohjjad tõn tuåimmjummuž. Seʹlvtem- da tuʹtǩǩeemtuåim õlmstâʹttemrääidast õlmstõttum rapoorti siiskõõzzâst vaʹsttee teâđ puuʹtʼteei, ij-ǥa siiskõs vieʹltǩani eeʹttkââʹst riikksuåvtõõzz vuäinalm.

SAAMI - Säʹmmlai šiõttlõõvvmõš äimmõsmuttsa -haʹŋǩǩõõzz tiõđlaž loppraportt
Õõlmtõõzz põõšši addrõs riikksuåvtõõzz õlmstâʹttemarkiivâst
Haʹŋǩǩõõzz neʹttseeid
Liântt 11.2.2020 riâššum seminaarâst