Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ

Vuõiggâdvuõttministeria stään säʹmmlai vuõiggâdvuõđid

Vuõiggâdvuõttministeria stään säʹmmlai kulttuurjiõččvaaldâšm ooudâsviikkmõõžž da suåvat õʹhtte säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ǩiõttʼtõõllmõõžž jeeʹres ministeriain. Vuõiggâdvuõttministeria lij veâl liŋkk sääʹmorganisaatioid da tuejjad õhttsažtuâj  jeeʹrab mieʹldd alggmeerai vuõiggâdvuõđid ooudeei  vueʹsspieʹlivuiʹm. Vueʹjjes peäʹlnn tät vuäitt miârkkšõõvvâd ouddmiârkkân tõn, što vuõiggâdvuõttministeria âânn huõl säʹmmlai vuõiggâdvuõđi lokku välddmõõžžâst lääʹǩǩhaʹŋǩǩõõzzin, vuäʹppast da oudd vuäʹpstõõzzid veʹrǧǧniiʹǩǩid sääʹmteʹǧǧlääʹjj meâldlaž saǥstõõllâmõõlǥtõõzzâst di škooulad lääʹǩǩvalmštõõllʼjid säʹmmlai vuõiggâdvuõđi pirr.

Vuõiggâdvuõttministeria oouʹdad õõutverddsažvuõđ da šiõǥǥ eetnlaž kõõskid, da säʹmmlai vuõiggâdvuõđi staanmõš lij õhttân vueʹssen tän tuâjast. Säʹmmlai čårstummuš vuäitt miârkkšõõvvâd eetnlaž tuâǥǥže õhttneei pannvuõiggâdvuõđlaž âânnmõõžž leʹbe heâmmummuš. Vuõiggâdvuõttministeria seeʹlvat säʹmmlai čårstummuž da vâjjõs-saaǥǥi vueʹjj mieʹrrkõõski di jääʹrjast škooultõõzzid ääʹšš pirr. 

Vuõiggâdvuõttministeriast ââʹnet še huõl ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest. Sääʹmǩiõll-lääʹǩǩ kuâskk tâʹvvsääʹm, aanarsääʹm da nuõrttsääʹm. Täk ǩiõl lie kõskksaž sââʹjest ministeria  ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi jeälltem-, oouʹdeem- da praavâmtuâjast.  Vuõiggâdvuõttministeria õlmstâʹttem Sääʹmbaromettar mieʹldd jeeʹrab mieʹldd sääʹmǩiõllsa kääzzkõõzz da tõi pirr teâđtummuž õʹnneš vännsen.

Säʹmmla Lääʹddjânnmest

Säʹmmla lie Euroop Union vuuʹd oʹdinakai alggmeer.  Sääʹmjânnmen kååččat säʹmmlai aazztem vuuʹd, kååʹtt šâdd Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam tâʹvvpieʹlin di Ruõššjânnma kuulli Kuâlõõǥǥ njaarǥâst. Säʹmmla lie še ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž ooʹccbõsân Lääʹddjânnmest. Lääʹddjânnmest ââʹnet koolm sääʹmǩiõl: tâʹvvsääʹm, aanarsääʹm da nuõrttsääʹm, kookk puk lie vaarvuâla ǩiõl. 

Säʹmmlai dommvuuʹdest jälste nuʹtt 3500 säʹmmliʹžžed. Vuuʹdin fiʹttjed Jeänõõǥǥ, Aanar da Uccjooǥǥ kooʹddi vuuʹd di Suäʹđjel kååʹddest åårrai Lappi palggâz vuuʹd. Säʹmmlai dommvuuʹd seʹst lij veâl nuõrttsääʹmmvuʹvdd, koonn sizz koʹlle Čeʹvetjääuʹr-Njauddâm da Njeäʹllem–Keväjääuʹr sijddvuu Aanar kååʹdd nuõrttvueʹzzest. Tän vuuʹdest jälste nuʹtt 500 nuõrttsäʹmmliʹžžed. Lääʹddjânnmest säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälste nuʹtt 6500 säʹmmliʹžžed. 

Sääʹmkulttuur lij samai määŋghämmsaž da õinn ooudâs jooʹtti. Sääʹmkulttuuʹre koʹlle äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹǩǩen jeeʹrab mieʹldd kueʹllšeellmõš, meäccjummuš, puäʒʒhåidd ja sääʹm äʹrbbvuõđlaž ǩiõtt-tuâjjäʹrbb- da kulttuur (nuʹtt koččum duodji). Sääʹm kulttuuräʹrbb da tõn õlmmeemnääʹll di äʹrbbvuõđlaž teâtt lie še kaallšõs vueʹssen sääʹmkulttuurâst. Äʹrbbvuõđlaž teâđain juuʹrdet õutstõõzzâst pâʹjjel puõlvvõõǥǥi serddjeei teâđ da pääiklaž vuäinnmõõžž maaiʹlmest, mâʹte luõttu vuâđđõõvvi eettmõõžžin. Tõk vuäiʹtte leeʹd čõnnsest jeeʹrab mieʹldd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid. 

Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ alggmeeran 

Säʹmmlai vuõiggâdvuõđid Lääʹddjânnmest staanât meeraikõskksaž suåppmõõžži di Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjj da jeeʹres lääʹjjšiõttummuž õõlǥtõõzzi mieʹldd. Kõskksaž sââʹjest täin pukin õõlǥtõõzzin lij alggmeerai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ staanmõš da ciʹsttjummuš. Jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđin juuʹrdet tõn, što alggmeerain lij vuõiggâdvuõtt täättas mieʹldd mieʹrreed jiijjâs poliittlaž, õhttsažkååddlaž da tällõõzz aaʹššin.

Meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžživuiʹm šiõtteet alggmeerai vuõiggâdvuõđi suõʹjjeem vueʹlmõs tääʹzz. Vueʹlmõs tääʹss miârkkšââvv tõn, što meerlaž lääʹjjšiõttummuš âlgg oouʹdeed da suåvlted nuʹtt, što sueʹjj ij pääʹʒʒ vueʹlmõs tääʹzz vuâlla. Håʹt lääʹjjšiõttummšest ij leʹčče šiõttuum vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđin ni mii, õõlǥte vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžž veʹrǧǧniiʹǩǩid vuõiʹǧǧest. 

Jos ouddmiârkkân haʹŋǩǩõs rââžžeʹče alggmeer vuõiggâdvuõđid, haʹŋǩǩõõzz čõõđteei âlgg vuäǯǯad alggmeerast luõvâs da tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž. Õuddmiâsttmõõžž mieʹldd haʹŋǩǩõõzz čõõđteei vuäitt ainsmâʹtted tõn, što alggmeer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ciʹsttjet. Miârkteei lij, što alggmeerai poliittlaž orgaanid staanât riʹjttjeei ääiʹj da resuursid tueʹjjeed jiõččnaž tuʹmmstõõǥǥ eʹtǩǩuum haʹŋǩǩõõzzâst.

Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ meersaž lääʹjjšiõttummšest 

Meersaž lääʹjjšiõttummšest säʹmmlai vuõiggâdvuõđ õõđ šâdd vuâđđlääʹjjest. Tõn mieʹldd säʹmmlain alggmeeran lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da oouʹdeed jiijjâs ǩiõl da kulttuur. Vuâđđlääʹjj mieʹldd säʹmmlain lij veâl ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšm.  Vuâđđlääʹjj mieʹrren lij, što säʹmmla vuäǯǯa jiijj mieʹrreed aaʹššeez da ohjjeed tõi ouddnummuž puõʹttjest. Puki veʹrǧǧniiʹǩǩi âlgg aktiivlânji oouʹdeed säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddmõõžž da tõi rââžžeem cõggmõõžž. Veʹrǧǧniiʹǩǩin lij še õõlǥtõs ooudâsviikkâd õõutverddsažvuõđ da cõggâd čårstummuž. 

Veʹrǧǧneeʹǩǩ âʹlǧǧe saǥstõõllâd Sääʹmtiiʹǧǧin aaʹššin, kookk vuäiʹtte vaaikted säʹmmlai sâjja alggmeeran. Näkam vueʹjj vuäiʹtte leeʹd ouddmiârkkân laaʹjji valmštõõllmõš leʹbe vaadšmallaš tuʹmmstõõǥǥi teâuddmõš. saǥstõõllâm-mõõntõõllmõõžž jurddjen lij tuõtt, vuõiggäiggsaž da õhttsažmiõʹlle põrggi saǥstõõllmõš.

Säʹmmlai ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldšmest šiõtteet sääʹmteʹǧǧlääʹjjest. Jiõččvaaldšma kuulli tuâjai vääras säʹmmla vaʹlljee õʹhttešt neellj eeʹjj kõõski vaalivuiʹm kõskkvuõđstes säʹmmlai parlameeʹnt leʹbe sääʹmteeʹǧǧ. Sääʹmtegga vaʹlljeet 21 vuäzzliʹžžed da nellj väärrneeʹǩǩ. Jiõččvaaldšma kuulli tuâj lie jeeʹrab mieʹldd sääʹm kulttuur ooudâsviiikkmõš da säʹmmlai veerǥlaž peäʹl õʹlmmummuš. 

Nuõrttsäʹmmlai aaʹššid håidda sääʹmlääʹjj meâldlânji še sijddsååbbar da sääʹmsuåvtõõzz. Sääʹmsuåvtõõzzi tuâjjan lij valmštõõllâd nuõrttsäʹmmlaid kuõskki aaʹššid siidsåbbra, ââʹnned huõl tuʹmmstõõǥǥi tiuʹddepiijjmõõžžâst di uʹvdded ceälkkmõõžžid. Saaʹmi ouddooumaž lij nuõrttsäʹmmlai vaalivuiʹm vaʹlljeem eeʹttkõʹstti, kååʹtt vuåpp ouddõõzzid da håidd nuõrttsäʹmmlai õhttsaž aaʹššid. 

Vuâđđlääʹjj lââʹssen säʹmmlai vuõiggâdvuõđin šiõtteet määŋgain jeeʹres laaʹjjin mâʹte puäʒʒhåiddlääʹjjest, luâttsuõjjlemlääʹjjest da kuåivâslääʹjjest.  

Jååʹttmen åårrai haʹŋǩǩõõzz 

Sääʹmaaʹššid kuõskki suåvâdvuõttproseʹss lij jåʹttʼtum da suåvâdvuõtt- da tuõđâsvuõttkomissio lij vuâđđuum. Komissio lij čõõntem ja jiõččnaž da valmštõõllmõõžž koordinâstt riikksuåvtõõzz kanslia. Komissio tuâj täävtõsân lij noorrâd säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi tååimain da tõʹst, mõõnn nallšem vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tååimain lie säʹmmlaid da tueʹjjeed tän teâđ kuâsttjeeʹjen.

Säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kaaggât õuʹdde aarktlaž strategia tåimmapiijjmõõžž pääiʹǩ. Aarktlaž strategia kõskksââʹjest lij toiʹmmjem vuâđđõõvvmõš luâđ ǩeâllʼjummša, äimmõõzz suõjjlummša, ǩeâllʼjeei ouddnummuž vuâđđjurddjid di alggmeerai vuõiggâdvuõđi ciʹsttjummša. 

Vuõiggâdvuõttministeria koordinâʹsttem Riikksuåvtõõzz toiʹmmjemprogramm rasiism tuâsttma da šiõǥǥ narodkõõski ooudummša  âânn seʹst tååimaid säʹmmlai õõutverddsažvuõđ ooudummša. 

Äukkai liiŋk

Vuõiggâdvuõttministeria lij valmštõõllâm õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin mošttaz, koozz veʹrǧǧniiʹǩǩid lie norrum šiõǥǥ toiʹmmjemnääʹl saǥstõõllâmõõlǥtõõzz teâuddjummšest. Mošttaz meâlddõssân lie saǥstõõllmõõžži jäʹrjstummša kuulli mõõntõõllâmnaaʹlid õʹhtte noorri koovv, koonn jurddjen lij toiʹmmjed  veäʹǩǩneävvan da mošttlisttân veʹrǧǧniiʹǩǩid.

Säʹmmlai pueʹrr jieʹllem da pueʹrrvââjjamkääzzkõõzz gåårdest (SÁRA) -tuʹtǩǩummšest (2019) seʹlvvteš dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei säʹmmlai pueʹrrvââjjam da aarǥâst piʹrǧǧummuž sosiaalʼlaž vuässadvuõđ ǩiõččâmkuuʹlmest.

Lappi universiteeʹtt čõõđ viikkâm säʹmmlai määŋgvuâđđsaž čårstummuž kuõskki tuʹtǩǩummuž Vähemmistöjen sisäisten vähemmistöjen ihmisoikeudet ja moniperustainen syrjintä: saamelaiset vammaiset henkilöt ja seksuaali- ja sukupuolivähemmistöt (2018) vuâđald säʹmmlain lääʹmesoummin leʹjje määŋgvuâđđsaž čårstummuž mošttkoov aainâs sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin. 

Riikksuåvtõõzz tiʹllʼjem  meeraikõskksaž vuõiggâdvuõttveʹrddeei tuʹtǩǩummuš säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest. (Heinämäki ym. 2017) Tuʹtǩǩummšest põõrǥât jeäʹrben säʹmmlai mädd- da vuässõõttâmvuõiggâdvuõđid di sääʹm-meäʹrtelmma kuulli kõõččmõõžži årra. 

Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeid

Saaʹmi siidsåbbar neʹttseeid 

Õhttvuõđteâđ:

Saǥstõõlli veʹrǧǧneǩ Elina Vaara, t. 0295150148, risttnõmm.sokknõ[email protected]
Saǥstõõlli veʹrǧǧneǩ Yrsa Nyman, t. 0295150293, risttnõmm.sokknõ[email protected]
Juâǥǥasjååʹđteei Corinna Tammenmaa, t. 0295150181, risttnõmm.sokknõ[email protected]