Sääʹm ǩiõll-lääʹjj nuäjja miõttâmvuâla riikkveäʹǩǩtieʹǧǧ 

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) 31 § mieʹldd riikk täällarvvlõʹsse âlgg väʹldded mieʹrrteäʹǧǧ riikkveäʹǩǩtieʹǧǧid kooʹddid, seäʹbrrkooʹddid, sääʹm dommvuuʹd paalǥâskooʹddid di 18 §:st miârktum privatt oummuid lääʹjj suåvvtummšest šõddi takai jeäʹrab lââʹsskuuli käʹttem diõtt.

Vuõiggâdvuõttministeria iʹlmmat ooccâmnalla sääʹm ǩiõll-lääʹjj 31 § meâldlaž riikkveäʹǩǩtieʹǧǧid ekka 2024. Veäʹǩǩtieʹǧǧi täävtõssân lij õõuʹdeed sääʹm ǩiõll-lääʹjj teâuddjummuž kääʹtteeʹl lääʹjj suåvvtummšest šõddi takai jeäʹrab lââʹsskuulid. Ååʹn ooccâmvuâla veäʹǩǩtieʹǧǧ liâ miârktum 1.1.2024 mâŋŋa šõddi lââʹsskuulid.

Ooccâmäiʹǧǧ älgg 1.4.2024 da põõtt 30.4.2024 čiâss 16.15. Ooccmõõžžâst ââʹnet tän ooccâmlomaakk. Vasttõs ooccmõõžž puättmõõžžâst mieʹrräigga mõõneeʹst lij ooccjest. Mieʹrrääiʹj mâŋŋa puättam ooccmõõžžid jeät vääʹld lokku.

Vuõiggâdvuõttministeria vuäitt ââʹnned veäʹǩǩtieʹǧǧid õhttseʹžže 250 000 euʹrred.

Tuʹmmstõõǥǥ ǩiččlõõđât tuejjeed vueiʹtlva sõrgg. Ooʒʒi vuäǯǯa iʹlmmtõõz tuʹmmstõõǥǥâst ooccâmlomaakkâst iʹlmmtum addrõʹsse.

Veäʹǩǩvuõʹtte suåvtet sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) da riikkveäʹǩǩteäʹǧǧlääʹjj (688/2001).

Lââʹssteâđ: halltõspiisar Pamela Sarasmo, teʹl. 0295 150 077, risttnõmm.sokknõ[email protected] 

Čiõlǥtõslomakk miõttum veäʹǩǩtieʹǧǧid 

Čiõǥltõõzz ekka 2023 miõttum veäʹǩǩtieʹǧǧin vuõltteet vuõiggâdvuõttministeria registõõllâmkonttra tuʹmmstõõǥǥâst iʹlmmtum diaarnââmrin mââimõõzzâst 31.3.2024. 

Čiõlǥtõslomakk käunnai lääddas ja ruõccâs.

Veäʹǩǩvuõđ täävtõs

Riikkveäʹǩǩvuõđi täävtõssân lij tuärjjeed sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjummuž kääʹtteeʹl lääʹjj suåvvtummšest šõddi takai jeäʹrab lââʹsskuulid. Veäʹǩǩvuõđ vueiʹtet miõttâd odm. puõʹtti obbvuõđid: jåårǥlõs-da tuʹlǩǩeemkuul (ml. čõõđtemtåimmjummuž), teâđtummša, škooultõõzz da ǩiõllmäättai äiggsa sâjjsažkuul, di sääʹmǩiõll-lääʹjj suåvvtummuž ooudâsviikkmõʹšše õhttneei kuul.

Ååʹn ooccâmnalla åårraiveäʹǩǩvuõđ liâ miârktum1.1.2023 mâŋŋa šõddi lââʹsskuulid. Riikkveäʹǩǩvuõđ miârktõssân ij kuuitâǥ leäkku, što riikkveäʹǩǩvuõđin kaattčeš puk tåimmjummšest šõddâm kuul obbvuõđstes. 

Jåårǥlõs- da tuʹlǩǩeemkuul

Riikkveäʹǩǩvuõđin vueiʹtet käʹtted äʹššǩiiʹrji jåårǥlâttmõõžžâst di tuʹlǩǩummšest šõddi kuulid.

Teâđtummuš

Riikkveäʹǩǩvuõđ vueiʹtet ââʹnned sääʹmǩiõll-lääʹjj meâldlaž teâđtummšest šõddi kuuli käʹttem diõtt (odm. gaʹʒeâʹt-iʹlmmtõõzz, jeeʹres iʹlmmtõõzz, vuäʹpstemkõõlb, teâđtõõzz, lomaakk, www-seeid).

Ǩiõllškooultõs

Riikkveäʹǩǩvuõđ vueiʹtet miõttâd sääʹmǩiõl škooultõʹsse vuässõõttmõõžžâst šõddi sâjjsažkuulid. 

Ooudâsviikkmõš

Riikkveäʹǩǩvuõđin vueiʹtet tuärjjeed haʹŋǩǩõõzzid, kook veʹǩǩe ooudâs sääʹmǩiõll-lääʹjj suåvvtummuž da saaʹmi ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž.

Ǩeäzz riikkveäʹǩǩvuõđ vueiʹtet miõttâd?

Riikkveäʹǩǩvuõđ vueiʹtte ooccâd saaʹmi dommvuuʹd kååʹdd, sieʹbrrkååʹdd ja paalǥâskååʹdd di lääʹjj 18 §:st miârktum privattpersoon.  Jõs ooccmõš tuejjeet sääʹmǩiõll-lääʹjj 18 §:ff vuâđald, ooccmõõžžâst âlgg čiõlǥted, što oocci lij peäggtum lääʹjjpääiʹǩest miârktum privattpersoon. Jõs ooccjen lij privattvuõiggâdvuõđlaž õutstõs leʹbe fondd, ooccmõʹšše âlgg õhtteed õutstõõzz leʹbe foond kuõskki rekiʹstterväʹlddõk di mââimõsân raʹvvjum tiilltuʹmmstõk, tåimmjemčiõlǥtõs da tiilltaʹrǩǩeemčiõlǥtõs.

Mäʹhtt riikkveäʹǩǩvuõđ ooccât? 

Veäʹǩǩvuõđ ooccât ooccâmlomaakkin, kååʹtt käunnai tääiʹben. Ooccâmlomaʹǩǩe õhtteet lomaakk õhttvuõđâst raukkum meâlddõõzz. Oocci tååimat ooccâmlomaakk meâlddõõzzineez vuõiggâdvuõttministeria rekisterâʹsttempäikka (kirjaamo.om(at)gov.fi, leʹbe Oikeusministeriö Ritarikatu 2 B, 00170 Helsinki) mieʹrräigga mõõneeʹst. Oocci vaʹsttad ooccmõõžž tåimmtummšest mieʹrräigga mõõneeʹst. Mieʹrrääiʹj mâŋŋa puättam ooccmõõžžid jeät vääʹld lokku.

Vuõiggâdvuõttministeria vuõlttad vueiʹtlva tiuddeemraukkmõõžž di veäʹǩǩvuõtt-tuʹmmstõõǥǥ ooccmõõžžâst iʹlmmtum addrõʹsse.

Mâin vuâđain ooccmõõžžid ärvvtõõlât?

Veäʹǩǩvuõđ liâ tuʹmmjemväärla. Ooccmõõžži ärvvtõõllmõš da kõskksaž veʹrddõõllmõš vuâđđâʹvve obbärvvtõõllmõʹšše. Ooccmõõžži kõskksaž veʹrddõõllmõõžžâst vääʹldet lokku mäʹhtt puârast ooccâmvuõttsa da almmjallaž di riikkveäʹǩǩvuõttlääʹjj meâldla miõttâmvuâđ teâuddje.Veäʹǩǩvuõđ miõttmõõžž õudldõssân lij, što oocci teâudd puk kolmm vueʹlnn åårrai ooccâmvuõttsa miõttâmkriteeʹr.

Ooccâmvuõttsa miõttâmvuâđ

Veäʹǩǩvuõđin teäggtemvuâla tåimmjummuž âlgg õhttned sääʹmǩiõll-lääʹjj suåvvtummša

Veäʹǩǩvuõđin vueiʹtet käʹtted sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvvtummšest šõddi takai jeäʹrab lââʹsskuulid mâʹta
jåårǥlõs-da tuʹlǩǩeemkuul, ǩiõllškooultõõzz sâjjsažkuul leʹbe saaʹmi ǩiõllʼlai vuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõõžžin šõddi kuulid. Ärvvtõõllmõõžžâst vääʹldet lokku, mäʹhtt tååim veʹǩǩe čõõđ sääʹmǩiõll-lääʹjj täävtõõzzid da õõlǥtõõzzid. 

Veäʹǩǩvuõđ ooccja õhttneei kriteer

Veäʹǩǩvuõđ vueiʹtet miõttâd saaʹmi dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrkooʹddid ja paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:st miârktum privattpersoonid peäggtum lääʹjj suåvvtummšest šõddi takai jeäʹrab lââʹsskuuli käʹttem diõtt.

Veäʹǩǩvuõđ âânnmõõžž ääiʹjpodd

Riikkveäʹǩǩvuõtt lij miârktum 1.1.2023 mâŋŋa šõddi lââʹsskuulid. Veäʹǩǩvuõđ jeät miõđ koʹrvvõssân ääiʹjbi iiʹjji kuulin.

Teknla ooccâmvuõttsa vuâđđmääin

Vuõiggâdvuõttministeria miõttâm veäʹǩǩvuõtt vuäitt käʹtted vueiʹvv-vueʹzzest jäänmõsân 90 proseeʹnt vieʹǩǩtemvuâla tåimmjummuž priimmâmvuâlain kuulin.

Riikkveäʹǩǩvuõtt vueiʹtet miõttâd vuäǯǯja tõn jiijjâs tåimmjummša leʹbe haʹŋǩǩõʹsse leʹbe 
ââʹnnemnalla riikkveäʹǩǩvuõtt-tuʹmmstõõǥǥ meâldla ââʹnnem-miârktõõzz čõõđ viiǥǥi jeeʹres ǥu vuäǯai tåimmjummuž leʹbe haʹŋǩǩõõzz vieʹǩǩtummša. Jos riikkveäʹǩǩvuõtt miõđât ââʹnnemnalla riikkveäʹǩǩvuõtt-tuʹmmstõõǥǥ meâldla ââʹnnem-miârktõõzz čõõđ viiǥǥi jeeʹres mâʹta vuäǯai tåimmjummuž leʹbe haʹŋǩǩõõzz vieʹǩǩtummša, riikkveäʹǩǩvuõđ vuäǯai âlgg tuejjeed suåppmõš riikkveäʹǩǩvuõđ âânnmõõžžâst, âânnmõõžž vuåppmõõžžâst da tõi määinain tåimmjummuž leʹbe haʹŋǩǩõõzz čõõđ viiǥǥjin.

Riikkveäʹǩǩvuõttlääʹjj meâldla takai õudldõõzz

Vuõiggâdvuõttministeria vuäitt miõttâd veäʹǩǩvuõđ pâi, jõs riikkveäʹǩǩvuõttlääʹjj meâldla veäʹǩǩvuõđ miõttmõõžž takai õudldõõzz teâuddje. Ministeria väldd takai õudldõõzzid lokku še veäʹǩǩvuõđ meäʹr tuʹmmjeen.

Riikkveäʹǩǩvuõđ miõttmõõžž takai õudldõõzz liâ (riikkveäʹǩǩvuõttlääʹjj 7 § 1 mom.):

Miârktõs, koozz riikkveäʹǩǩvuõđ ooccât, âlgg õhttsažkååddlânji priimmi.

Veäʹǩǩvuõđ miõttmõš lij vuâđđõvvum riikkveäʹǩǩvuõđ âânnmõʹšše pijjum täävtõõzzi peäʹlest.

Veäʹǩǩvuõđ miõttmõš lij taarblaž, ǥu vääʹldet lokku ooʒʒi vuäǯǯam jeeʹres õõlmâs tuärjjõs di haʹŋǩǩõõzz leʹbe tåimmjummuž šlaajj da veeidsõsvuõtt.

Riikkveäʹǩǩvuõđ miõttmõš täibb puästtad pâi siõmmna ǩeâšttõõttmõõžž da markkni tåimmjummuž.

Cõõgg veäʹǩǩvuõđ miõttmõʹšše

Jõs oocci lij vuäǯǯam ääiʹjab veäʹǩǩvuõđid ministeriast, suʹst âlgg ââʹnned huõll tõʹst, što veäʹǩǩvuõtt-tuʹmmstõõǥǥin õõlǥtum čiõlǥtõõzz veäʹǩǩvuõđi âânnmõõžžâst liâ tuejjuum mieʹrräigga mõõneeʹst. Ministeria heelǥad ooccmõõžž, jõs oocci lij miârkteeinalla leämmaž huõlteʹm õõlǥtemvuõđ peäʹlest uʹvdded ministeriaaʹje teâđaid ääiʹjab miõttum veäʹǩǩvuõđi ââʹnnem vuåppâm diõtt.

Ooccmõš heelǥeet še, jõs ooccmõš puätt mieʹrrääiʹj mâŋŋa.

Muʹvddem määin veäʹǩǩvuõđi âânnmõʹšše õhttne?

Veäʹǩǩvuõđ vuäitt ââʹnned tåʹlǩ tõn miârktõʹsse, koozz tõt lij miõttum.

Vuõiggâdvuõttministeria miõttâm veäʹǩǩvuõtt vuäitt käʹtted jäänmõsân veäʹǩǩvuõtt-tuʹmmstõõǥǥâst meäʹrtõllum vuässõõzz veäʹǩǩtemvuâla tåimmjummuž leʹbe haʹŋǩǩõõzz priimmâmvuâlain kuulin. Priimmâmvuâla kuul meäʹrtõõlât veäʹǩǩvuõtt-tuʹmmstõõǥǥâst da tõn meâlddõõzzin.

Veäʹǩǩvuõtt ij vuäǯǯ õõutâst jeeʹres õõlmâs tuärjjõõzzivuiʹm pââʹjted EU leʹbe Lääʹddjânnam lääʹjjšiõttummšest šiõttuum riikkveäʹǩǩvuõđ leʹbe jeeʹres õõlmâs tuärjjõõzz jäänmõsmeäʹr.

Veäʹǩǩvuõđ vuäǯai tällõshåidd da vaaldâšm âlgg riâššâd ääʹššmeâldlânji.

Veäʹǩǩvuõđ âânnmõõžžâst âlgg tuejjeed čiõlǥtõs mââimõõzzâst tuʹmmstõõǥǥâst peäggtum peiʹvven.

Veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯjest õõlǥtet kuullpäiʹǩǩvuõttsa tällõsraportâsttmõõžž, jõs kõõččmõõžžâst lij spesiaalveäʹǩǩvuõtt leʹbe takaiveäʹǩǩvuõtt peâkka tåimmjummšest.

Vuõiggâdvuõttministeriast lij vuõiggâdvuõtt tuejjeed riikkveäʹǩǩvuõđ vuäǯai tällõʹsse da tåimmjummša tillʼlõõvvi taʹrǩǩummšid, kook liâ taarbla riikkveäʹǩǩvuõđ mähssmõõžžâst da âânnmõõžž vuåppmõõžžâst (riikkveäʹǩǩvuõttlääʹjj 16 §).

Veäʹǩǩvuõđ vuäǯai âlgg čiõlǥtet, lij-a tõʹst õõlǥtemvuõtt jääʹǩǩted haʹŋǩǩeemlääʹjjšiõttummuž, da väʹldded tät tåimmjummšest lokku. Še riiʹǩǩe, kooʹddid leʹbe sieʹbrrkooʹddid kuulǩani åårrai veäʹǩǩvuõđ vuäǯǯai vuäitt leeʹd õõlǥtem ǩeâšttjâʹtted haʹŋǩǩõõzzes jääʹǩǩteeʹl haʹŋǩǩeemlääʹjj meâldlaid mõõntõõllmõõžžid.

Jos veäʹǩǩvuõđ vuäǯai teâudd õõlmâs vuõiggâdvuõđla stroiʹttel tobddâm-miârkid (odm. teäggtõõzzâst pâʹjjel peäʹl liâ õõlmâs teäggtõõzz), veäʹǩǩvuõđ vuäǯai âlgg jääʹǩǩted haʹŋǩǩeemlääʹjj pukin haʹŋǩǩummšin.

Jõs veäʹǩǩvuõđ vuäǯai vuäǯǯ veäʹǩǩvuõđ snäätnas haʹŋǩǩummša pâʹjjel 50 % haʹŋǩǩõõzz äärvest, vuäǯai âlgg täʹst haʹŋǩǩummšest jääʹǩǩted haʹŋǩǩeemlääʹjj.(Lääʹǩǩ õõlmâs haʹŋǩǩummšin da ââʹnnemvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžin 1397/2016).

Riikksuåvtõõzz kanslia lij liʹnjjääm, što veäʹǩǩvuõđ vuäǯai âlgg raukkâd taʹrjjõs määŋgast ǥu pâi õõut tåimteeʹjest nåkmin täʹvver- da kääzzkõshaʹŋǩǩummšin, kook vuâllte meersaž kõõddâsäärv leša kooi ärvv äärvlââʹzzpiiđtaa pââʹjat 20 000 euʹrred.

Mäʹhtt puåđõõzzin da veäʹǩǩvuõđ âânnmõõžžâst raportââʹstet?

Veäʹǩǩvuõđi âânnmõõžžâst âlgg tuejjeed čiõlǥtõs mââimõõzzâst tuʹmmstõõǥǥâst peäggtum peiʹvven. Čiõlǥtõs âânn seʹst nuʹt tällõsraportâsttmõõžž ǥu puåđõsnallšemvuõttraportâsttmõõžž.

Miõttum veäʹǩǩvuõđin čiõlǥtõõzz tuejjeet lomaakkâst, kååʹtt õlmstââʹttet mâʹŋŋlubust vuõiggâdvuõttministeria interneʹttseeidain. Čiõlǥtõõzz vuõltteet vuõiggâdvuõttministeria rekisterâʹsttempäikka tuʹmmstõõǥǥâst iʹlmmtum diaarnââmrin.