Válggat ja jienasteapmi

Vuoigatvuohtaministeriijas lea ovddasvástádus válgaláhkaásaheami válmmaštallamis sihke válgavuogádaga ja válgadiehtovuogádaga gárgeheamis.

Válggaid boađus- ja diehtobálvalusain fuolahit vuoigatvuohtaministeriija lassin Statistihkkaguovddáš (virggálaš válgastatistihkat) ja Digi- ja álbmotdiehtovirgedoaimmahat (ee. jietnavuoiggalaččaid mearit).

Suopma oassálastá riikkaidgaskasaš válgadoibmii, dego válgadárkumii ja fállá válgaveahki riikkaidgaskasaš oktavuođain.

Suoma vuosttaš válggat, mat vuođđuduvve almmolaš ja ovttalágán jietnavuoigatvuhtii, ledje jagi 1907 riikkabeaiveválggat.

Suomas doaimmahuvvojit čuovvovaš almmolaš riikkaviidosaš válggat:

  • riikkabeaiveválggat juohke njealját jagi,
  • gielddaválggat ja guovlluválggaid juohke njealját jagi,
  • dásseválddi presideantta válga (presideanttaválga) juohke guđat jagi, ja
  • Europhpa parlameantta válggat (europarlameantaválggat) juohke viđat jagi.

Válggaid lassin sáhttet doaimmahuvvot maid ráđđeaddi álbmotjienastusat ja ráđđeaddi gieldalaš álbmotjienastusat, mat vuođđuduvvet almmolaš jienastanvuoigatvuhtii.

Ålándda eanangottis doaimmahuvvojit iežas almmolaš eananbeaive- ja gielddaválggat juohke njealját jagi sierra áigge go eará sajes Suomas.

Lassidiehtu válggain ja lágaid gárgehanfidnuin vuoigatvuohtaministeriija vaalit.fi-siidduin.