Hoppa till innehåll
Media

Sámediggeláhkadoaibmagottis hámusevttohus cealkámušaide

Vuoigatvuođaministeriija
Julkaisuajankohta 19.6.2018 11.45
Dieđáhus

Árvalushámus sámediggelága nuppástuhttimii lea odne sáddejuvvon cealkámušaid várás. Mearreáigi cealkámušaide lea 27. suoidnemánu. Mihttomearrin lea, ahte ráđđehusa evttohus addojuvvošii riikkabeivviide seammás čakčamánu álggus.

Cealkámušaide sáddejuvvon árvalushámus lea sámediggelága nuppástusa válmmaštallan doaibmagotti evttohus sámediggelága nuppástussan. Vuoigatvuođaministeriija mannan jagi skábmamánus ásahan doaibmagotti barggu vuođđun leamašan vuođđovuoigatvuođat, eará vuođđolága ásahan geatnegasvuođat ja Suoma riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođageatnegasvuođat ja ON:aid eamiálbmogiid julggaštus.

Árvalushápmosa guovddáš evttohusat

Doaibmagotti árvalusa mihttomearrin lea sámediggelága oassái boarásmuvvan njuolggadusaid ođasmahttin ja daid doaibmamis áicojuvvon váttisvuođaid jávkadeapmi. Árvalusa vuolggačuokkisin lea beaivádit sámediggeláhkii gullevaš vuođđonjuolggadusaid vuođđolágas dorvvastuvvon sápmelaččaid iešráđđemis, doaibmi válgavuogádagas ja sámedikki doaimmain.

Jietnavuoigatvuohta sámedikki válggain

Láhka evttohuvvo dárkkistuvvot nu, ahte lágas lea jearaldat vuoigatvuođas jienastit sámediggeválggain, nuppiiguin sániiguin vuoigatvuođas boahtit merkejuvvot válgalogahallamii.

Árvalusa mielde jietnavuoigatvuohta sámediggeválggain gáibidivččii dálá vuogi mielde miehtama ohcat válgalogahallamii. Njuolggadus sisttisdoalašii dego dálá lága mielde subjektiivvalaš miehtama lassin objektiivvalaš kritearaid. Jietnavuoigatvuođa aitosaš lágasásahuvvon gáibádussan livččii, ahte olmmoš ieš dahje ainjuo okta su vánhemiin, áhkuin dahje ádjáin dahje máttaráhkuin dahje -ádjáin dahje máttarmáttaráhkuin dahje -ádjáin lea oahppan sámegiela vuosttas giellan dahje ainjuo nubbi su vánhemiin lea merkejuvvon dahje leamašan merkejuvvon jietnavuoigadahtton olmmožin sámeparlameantta dahje sámedikki válggain.

Evttohuvvon njuolggadus livččii lávki oktasašdavviriikalaš válgalogahallamii ohcama kritearaid guvlui, ja dat dávista buorre muddui jagi 2017 paraferejuvvon davviriikalaš sámesoahpamuša dávisteaddji meroštallama. Ođđa njuolggadus boađášii fápmui čuovvovaš sámediggeválggaid maŋŋá.

Doaibmagoddi evttoha, ahte čuovvovaš sámedikki válggat sirdojuvvošedje jagiin dahjege jahkái 2020 doarvái guhkes sirdásanáiggi dáhkideapmin.

Sámedikki sajádat ja doaimmat

Sámedikki doaibman lea dálá lága mielde dikšut sápmelaččaid iežaset giela ja kultuvrra ja sin sajádaga eamiálbmogin guoskevaš áššiid. Árvalusa mielde dasa lasihuvvošii maiddái doaibma ovddidit sápmelaččaid eamiálbmotrivttiid ollašuvvama.

Dál sámediggi addá jahkásaš muitalusas stáhtaráđđái. Árvalusa mielde muitalus addojuvvošii riikkabeivviide, mii bajidivččii sámedikki sajádaga ja iešráđđema mearkkašumi.

Ráđđádallangeatnegasvuođa ovddideapmi ovttasdoaibmageatnegasvuođa guvlui

Sámediggelága mielde virgeoapmahaččain lea ráđđádallangeatnegasvuohta sámedikkiin dihto áššiin, mat váikkuhit sápmelaččaid sajádahkii eamiálbmogin. Evttohusa mielde njuolggadus ođasmahttojuvvošii ovttasdoaibma- ja ráđđádallangeatnegasvuohtan. Nuppástusain bukto ovdan figgamuš gaskavuođa ipmirdeapmái ja miehtama oažžumii, mii ii goittotge oaivvil veto-rievtti. Njuolggadus deavddašii dáláža buorebut riikkaidgaskasaš eamiálbmotrievttis ovddiduvvon kritearaid ráđđádallama rehálašvuođas ja áigeguovdilvuođas ja ášši dáfus doarvái viiddis, oktasaš diehtovuođus.

Válganjuolggadusaid sihke vuigen- ja nuppástusohcanvuogádaga čielggasmahttin

Árvalusas figgat čielggasmahttit dálá válganjuolggadusaid sihke vuigen- ja nuppástusohcanvuogádaga. Válgalávdegoddi ásahuvvošii boahttevuođas seammás sámedikki válgaáigodaga álggus ja válgalogahallamii ohcamii gullevaš mearreáiggit livčče árabut. Dáid nuppástusain figgat sihkkarastit, ahte ohcamušaid gieđahallamii ja vejolaš nuppástusohcamii bázášii doarvái olu áigi.

Evttohusa mielde boahttevuođas ásahuvvošii sámedikki oktavuođas doaibmi vuigenlávdegoddi, mas livččii láhkačeahppi sátnejođiheaddjin ja golbma lahtu. Lávdegoddi livččii doaimmastis iehčanas ja sorjjasmeahttun. Vuigenlávdegoddi gieđahalašii válgalogahallamii merkema guoskevaš vuigengáibádusaid. Nuppástusa vuigenlávdegotti mearrádussii ohccojuvvo alimus hálddahusrievttis.

Lassidieđut:

doaibmagotti sátnejođiheaddji vuoigatvuođadiehtagiid doavttir Pekka Hallberg, tel. 050 5003 180

sámedikki sátnejođiheaddji Tiina Sanila-Aikio, tel. puh. 050 300 1780, [email protected]

ráđđádalli virgeolmmoš Johanna Hautakorpi, vuoigatvuođaministeriija, tel. 02951 50018,  [email protected]  

ráđđádalli virgeolmmoš Yrsa Nyman, vuoigatvuođaministeriija, tel. 02951 50293,  [email protected]

Lassidiehtu fidnus:

Cealkámušbivdda ja hámus ráđđehusa evttohussan lausuntopalvelu.fi:s

Diehtu fidnus: http://oikeusministerio.fi/hanke?tunnus=OM077:00/2017

Sámediggelága ođasmahttin álggahuvvo

Sämitiggelaavâ uđâsmittem vuálgá joton

Sämitiggelahâtoimâkode oovdânpyehtimhammiittâs ciälkkámušân

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuš jåttai

Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩtuåimmkååʹdd eʹtǩǩõshäämas ciâlklmi uʹvddma

Tillbaka till toppen